Terralingua’s Index of Linguistic Diversity on National Geographic News Watch

 

David Braun of National Geographic News Watch interviewed Luisa Maffi,David Harmon, and Jonathan Loh about the new Index of Linguistic Diversity.

“For the past several years, we had been hearing anecdotal reports about endangered languages–how we’re losing languages by the day, how we may lose 50-90 percent of languages before the end of the century. But nobody had any reliable quantitative data to corroborate these claims,” says Luisa Maffi, co-founder and director of Terralingua. “But now a new Index of Linguistic Diversity (ILD), the first of its kind, shows quantitatively, for the first time, what’s really happening with the world’s languages.”

Harmon, of the George Wright Society/Terralingua, and Loh, of the Zoological Society of London/Terralingua, are the co-authors of a paper, Index of Linguistic Diversity, published in the journal Language Documentation & Conservation, Volume 4 of 2010. Their work was underwritten by The Christensen Fund, a nonprofit which supports National Geographic News coverage of biocultural diversity issues.

Braun: What is language diversity, and why are we potentially on the brink of a mass extinction of languages?

To read the article visit: http://blogs.nationalgeographic.com/blogs/news/chiefeditor/2011/03/language-diversity-index-tracks-global-loss-of-mother-tongues.html

Do indigenous peoples hold the key to tackling global hunger? - The Ecologist

Do indigenous peoples hold the key to tackling global hunger?
Peter Giovannini

22nd February,2011

Competition for land, water and energy are increasing, exacerbated by climate change and a growing population. But why does the Food and Agriculture Organisation now believe indigenous people could provide a solution? Peter Giovannini investigates.

Continue Reading –> via Do indigenous peoples hold the key to tackling global hunger? – Investigations – The Ecologist.

Vaddjakossi

Terralingua on uusi rahvazailiin organizatsija pühetättü:

1. Kaitsaa maailmaa lingvistits[v]eskoi mitmets[v]esizuhsõlla, ja
2. uurita ühenemiizillã kultuurnõõsõõ ja bioloogiliisõõ mitmets[v]esizuhsõõ.

Kase on lühüd svodka eezmerkked Terralinguaa:

A. Terralingua tunnustab:

1. Etti, mitmets[v]esizuz ts[v]eelijee ja nännee erineväddjee kujudjee on õluliin õsa kultuurnõ mitmets[v]esizuhsõõ maailmaa;

2. Es[v]to, kultuurnõdja bioloogiliizñod mitmets[v]esizuhsõd eväd õlõ aivonaa sukulaizõd, a uzõi lahutamatood; ja

3. Jotti, niku bioloogiliizõd sugud, palljo ts[v]eeled ja murrõd maailmaza nätts[v]ü vaatavad välläsurnuhsõõkriisee ts[v]en õsutaissi üvii suuri õlla.

B. Terralingua avaltab:

4. Es[v]to, jõka ts[v]eeli ja murrõ on õmanõssi värtüzlikka ja selläpärästä väriliin õlla kaitsannu, ilmaa täilepänüttä tämää politiliisõõ, demografiliisõõ, vai lingvitstits[v]eskoi staatuhsõõ;

5. Etti, otsustaa, kumpa ts[v]eelessi pajataa, ja millized eezmerkkeitä tarvita see, on põiliin injehmilikka õiguz kõik pajatajad kasee ts[v]eelee; ja

6. Jotti, kammugad otsustuhsõd teiseiziväd vabassi ja taluvaza atmosfeeraza I obojudnoi uustuhsõõkaa vassaa kultuurnõ eristavamiihsõta–õlokortta se piäb õlla enne võimma suurõntaa vastastikunõlla arvumiizõlla sääz rahvõita maailmaa ja tunnustoa meddjee tavaliizõlla injehmikontta.

C. Selläpärästä, Terralingua toob esilee järts[v]imiizõd eezmerked:

7. Avitta kaitsmamaa ts[v]eelillä ja murrõilla maailmaa uurimiizeekaa, kasvatuzprogrammaikaa, toitamiizõõkaa ja apõõkaa ühtsühsee.

8. Õpõa ts[v]eelissä ja nöddjee täädmiizessä pajatajoilla enellä, julkustaa kaazlaizõmiizõd ühtsüliizõd ts[v]eeli–ja kultuuragruppõõkaa ja professionaalnõd organizatsijaikoa ts[v]ed tahovad kaitsaa kultuurnõ ja bioloogiliin mitmets[v]esizühsellä, ja kaitsaa õiguhsõlla pajatajoiühsühsijee otsustamaa kumpa ts[v]eelessi pajatamaa.

9. Valkõstaa ühsinemiisiillä kultuurnõ ja bioloogiliin mitmets[v]esizühseikaa välizä läpi rajamiizõõ tööväd sukuluhsõd täädüzlikkad i professionaalnõd organizatsijaikaa ja ents[v]ed ts[v]ed omad uvitattu kaitsamiilla kultuurnõ ja, nämäd ts[v]ed omad uvitattu bioloogiliin mitmets[v]esizühsee, kannii soodustannu ühisettü kaitsamiin mõlõpaddjee.

10. Töömää kõikõd prisus[v]ts[v]oid sus[v]ts[v]õstvaikaa mõlõpad avaliikkaza ja izelikkaza sektoroiza, i kõikki jätas[v]iza kohalikkalta rahvazvailiiliõõ täästää ülellä õlõva.

Palumma täättä, jotti publikatsijad Terralinguaa omad esimeizee ts[v]irjotannu inglisessi ja etti tõlts[v]imiizõd muu ts[v]eelissi omad tõlts[v]ivannu vabatahõlaizilta ts[v]ed tööväd vabulla aialla nännee. Nii, hotj da tahomma tõlts[v]ia nii palljo ts[v]eelisee niku võimalliin on, müü emmä või garanteraa etti, kõikõd uusõd publikatsijad leeväd tõlts[v]innu vaddja ts[v]eelee.

Vai Siä õlõd uvitattu välläsurnumiiziissa maailmaa ts[v]eelii via bioloogiizijee sugujee vai mõlõpaddjee, kutsumma Sinua ühineã Terralinguaassaa. Mahsõ ühineä eb õlõ–toljko saattaa Sinuu nimi, post[v]aaddressaa, telefoona–ja telefaksa nummerõta ja e-mail addressaa. Ühskõik kui, vai Siä võid avitta Terralingualla rahaakaa, müü ts[v]üzümmä ikavoostaizõssa toituz, vähämältä 10,–$ (ameerika dollaraita). Toitaa, palumma ts[v]irjottaa pankets[v]ekkelee “Terralingua” vart. Millizessäleeb teellä, õlõisimma rõõmukaz saa Sinuu toitua!

Passibo.

Ferenc Válóczy tõlts[v]i.